Soojade ilmadega on nurmenukud kõikjal Eestis hoogsalt õitsele puhkenud. See tähendab, et praegu saab kaasa lüüa harrastusteaduse algatuses „Eesti otsib nurmenukke“. Tartu Ülikooli teadlased ootavad sel aastal nurmenukuvaatlusi eriti paigust, kus eestimaalased varem on neid juba teinud. Lisaks praegu välitöödel viibivatele teadlastele saavad oma vaatlusi sisestada kõik looduses nurmenukke märkavad inimesed. Vaatlusi saab mugavalt sisestada siinsamas kodulehel.
Eestist alguse saanud harrastusteaduse kampaania laienes üle terve Euroopa. Möödunud nelja aasta jooksul tehti inimeste abiga kokku üle 900 000 nurmenukuvaatluse. Sellest viljakast algatusest kasvas tänavu välja uus teadusprojekt „FuncNet“. Koos Euroopa teadlastega jätkatakse nurmenukkude uuringuid, millele lisaks analüüsitakse nüüd ka tolmeldajaid, nt liblikaid ja kimalasi.
Üleeuroopalises nurmenukkude kaardistamises lõid aktiivselt kaasa inimesed 30 riigist. Sellele tuginedes sündinud uuringutulemused üllatasid teadlasi. „Vastupidiselt Charles Darwini tähelepanekule, et erinevate nurmenukutaimede vahel valitseb tasakaal, viitavad üleeuroopalised andmed tegelikult tasakaalutusele,“ kommenteeris Tartu Ülikooli juhtivteadur Tsipe Aavik. See tasakaalustamatus näitab, et nurmenukkude populatsioonide pikaajaline vastupidavus võib olla ohus. „Meil on väga vedanud, et meil on koos Euroopa kolleegidega nüüd võimalik jätkata teadusuuringuid sellel põneval teemal, kuhu on panustanud tuhanded harrastusteadlased kogu Euroopas. See näitab, kuidas üldsuse kaasamine teaduskampaaniatesse võib anda uudse ja asendamatu ülevaate loodusmustritest, õitseda uutes teadusalgatustes ning anda väärtuslikku teavet, motivatsiooni ja inspiratsiooni teadusringkondadele,“ lisas Aavik.
Nurmenukk on hea mudelsüsteem meie maastike terviklikkuse ja toimimise hindamiseks. Nurmenuku uuringud jätkuvad ning laienevad nurmenukkude ja muude niidutaimede heaolu seisukohalt olulistele tolmeldajatele. Uue projekti käigus uurivad teadlased, kas meie maastikud toetavad tolmeldajaid – rohumaade taimede elulisi partnereid. Teadustöösse on kaasatud maaomanikud, kes mängivad olulist rolli tulevikus meie maastike kujundamises. Uurimistööd tehakse Eestis, Tšehhis, Rootsis, Saksamaal ja Belgias, mis annab ka Euroopa mastaabis olulist infot piirkonna keskkonnaseisundist.
„Eesti otsib nurmenukke“ on 2019. aasta kevadel Eestis käivitunud kodanikuteaduse kampaania, mis kasvas 2021. aastal üle-euroopaliseks teadusalgatuseks. Nurmenukukampaaniat juhivad Tartu Ülikooli maastike elurikkuse töörühma teadlased koos partneritega üle kogu Euroopa. Uue teadusprojekti „Pärandniitude võrgustike funktsionaalse sidususe roll taim-tolmeldaja interaktsioonide tagajana“ (lühendatult „FuncNeti“) tulemusi on oodata nelja aasta jooksul. Teadustöös löövad kaasa teadlased Tšehhi Teaduste Akadeemiast, Martin Lutheri Halle-Wittenbergi Ülikoolist, Rootsi Põllumajandusteaduste Ülikoolist ja Leuveni Katoliku Ülikoolist. Projekti rahastab Keskkonnaministeerium programmi Biodiversa+ kaudu.
